Jõgeva riigimaja puhul on tegemist endise maavalitsuse hoonega, mis võeti kasutusele juba 1968. aastal ning mille arhitektiks on Johannes Fuks.
Ehituse käigus uuendati hoone ruumiprogrammi luues kvaliteetsed tööalad, mugavad puhkeruumid ning funktsionaalne klienditeenindusala. Lisaks kaasajastati hoone tehnosüsteemid, kütte- ning ventilatsioonisüsteemid sh varustades hoonet päikeseenergiaga, milleks on täiendavalt kaasatud CO2 meetme toetus. Tagati nõuded ligipääsetavusele (sh rajati täiendav lift). Kõikidele töökohtadele kavandati uus ja funktsionaalne büroomööbel. Ehitustööde käigus lammutati olemasoleva põhihoonele hilisemate juurdeehituste käigus rajatud viilkatus ning seeläbi taastati hoone originaalilähedane modernistlik ilme. Samuti rajati hoonele uus juurdeehitus.
Varasemalt asusid riigiasutused Jõgeval viiel aadressil: Suur tn 3, Ravila tn 10, Aia tn 2, Ristiku tn 3, Aia tn 1.
Riigimaja rajamisel koondusid kõik asutused Suur 3 aadressil asuvasse hoonesse.Riigimaja rajamisega vabanes riik 4 152 m2 pinnast. Eelnevalt oli viie hoone pinnaefektiivsus keskmiselt 34 m2 töötaja kohta. Jõgeva riigimajas on keskmiselt kasutusel 16,5 m2 ühe töökoha kohta. Lisaks hoiab riik hoonete ühendamisel kokku 63% halduskuludelt.
Enne riigimaja rajamist oli Suur tn 3 ca 20% vaba pinda. Peale riigimaja rajamist hoones vabu pindu ei ole.