Jõgeva

• Eesti Rahvakultuuri Keskus
• Haridus- ja Noorteamet
• Keskkonnaamet
• Maa-amet
• Muinsuskaitseamet
• Põllumajandus- ja Toiduamet
• Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
• Sotsiaalkindlustusamet
• Tööinspektsioon

Riigimaja kaasaegseid ja mugavaid töötingimusi on võimalik kasutada ka majas mitte töötavatel inimestel.

Riigiasutuste töötajad saavad koosolekuruume ja kaugtöökohti broneerida tasuta läbi Outlooki kalendri.

Jõgeva riigimaja puhul on tegemist endise maavalitsuse hoonega, mis võeti kasutusele juba 1968. aastal ning mille arhitektiks on Johannes Fuks.

Ehituse käigus uuendati hoone ruumiprogrammi luues kvaliteetsed tööalad, mugavad puhkeruumid ning funktsionaalne klienditeenindusala. Lisaks kaasajastati hoone tehnosüsteemid, kütte- ning ventilatsioonisüsteemid sh varustades hoonet päikeseenergiaga, milleks on täiendavalt kaasatud CO2 meetme toetus. Tagati nõuded ligipääsetavusele (sh rajati täiendav lift). Kõikidele töökohtadele kavandati uus ja funktsionaalne büroomööbel. Ehitustööde käigus lammutati olemasoleva põhihoonele hilisemate juurdeehituste käigus rajatud viilkatus ning seeläbi taastati hoone originaalilähedane modernistlik ilme. Samuti rajati hoonele uus juurdeehitus.

Varasemalt asusid riigiasutused Jõgeval viiel aadressil: Suur tn 3, Ravila tn 10, Aia tn 2, Ristiku tn 3, Aia tn 1.

Riigimaja rajamisel koondusid kõik asutused Suur 3 aadressil asuvasse hoonesse. Riigimaja rajamisega vabanes riik 4 152 m2 pinnast. Eelnevalt oli viie hoone pinnaefektiivsus keskmiselt 34 m2 töötaja kohta. Jõgeva riigimajas on keskmiselt kasutusel 16,5 m2 ühe töökoha kohta. Lisaks hoiab riik hoonete ühendamisel kokku 63% halduskuludelt.

Enne riigimaja rajamist oli Suur tn 3 ca 20% vaba pinda. Peale riigimaja rajamist hoones vabu pindu ei ole.

Jõgeva riigimaja ilmestab Herkki Erich Merila akrüül- ja fototehnikas teos „Kromaatika“

Autori sõnul kujutab teos fragmenti ühest kujuteldavast ruumist, mis jätkab samas geomeetrilise struktuuri poolest fuajeed. Moodustub orgaaniline ja selgelt jälgitav jätk reaalsele ruumile, mistõttu on istuvatel ja ootavatel inimestel kerge end sinna teosesse mõelda.

„Vormid ja tähendused jõuavad inimeseni kutsuvalt, pidades teda võrdväärseks partneriks. See sobib riigimaja ideoloogiaga, kus olulisteks väärtusteks on ligipääsetavus mitte ainult füüsilises mõttes, vaid ka tähenduslikult – inimene peab tundma, et riik on tema partner ja riik ei kehtesta vägivaldselt oma norme, vaid aitab kaasa tema soovide ja unistuste täitumisele. Antud teos tekitab vaatajas tunde, et temasse suhtutakse sõbralikult ning unistuste täitumine on võimalik,” avas Merila.

Renoveeritud riigimaja avas uksed 2021. aasta sügisel.

Tellijad Rahandusministeerium ja Riigi Kinnisvara
Projekteerija AS RTG Projektbüroo
Arhitekt Kati Haki, sisearhitekt Miina Kraav
Ehitaja AS Ehitustrust
Omanikujärelevalve AS Infragate Eesti