Foto: Kalev Lilleorg, Alliksa: Riigi Kinnisvara
Uudis Raplamaa Sõnumitest
Rapla vallavalitsuse kolimine senisest asukohast Viljandi maanteel Rapla riigimajja jõudis lõpule teisipäeval, 2. mail. Just siis alustasid vallavalitsuse ametnikud tööd uues asukohas ning uutes ruumides. Esimese hooga suuremat tseremooniat sellega ei kaasnenud, kuid vallavanem Gert Villard lubas, et avatud uste päev on tulemas, kuid kuupäev ei ole praegu veel paika pandud.
Võib öelda, et kolimise protsess algas 30. märtsil, kui Rapla vallavolikogu otsustas anda vallavalitsusele loa sõlmida rahandusministeeriumiga rendileping riigimajja kolimiseks. Pisut rohkem kui kuu aega hiljem on vallavalitsus koos kõigi töötajatega uuele pinnale kolinud. Aegade jooksul on seda hoonet tuntud erinevate nimede all – haldushoone, maavalitsuse maja, riigimaja ning nüüd siis saab seda tinglikult pidada ka vallamajaks. Või vähemalt selle üht osa.
Põhiliselt on Rapla vallavalitsuse kasutuses kolmanda korruse lõunatiib. Lisaks on osa ametnikke ka esimesel korrusel. Seal on raamatupidamine, rahvastikuregister, sotsiaalosakond ja lastekaitseosakond. Just nendega on kodanikel rohkem igapäevast suhüemist. Vallavalitsuse külastamiseks saavad kodanikud siseneda peauksest.
Kolimine kestis viimased kaks nädalat. Eraldi kolimisfirmat selleks ei palgatud, vaid vallavalitsuse töötajad tegid kõik toimingud ise ära. Gert Villard ütles, et ühest küljest oli see kulude kokkuhoidmiseks, kuid teisalt saadigi oma jõududega hakkama. Appi tulid ka mõned abikaasad, et kõik eelmise nädala lõpu ning nädalavahetusega ära teha. Osa töid on siiski veel teha. Näiteks ootavad pildid seinariputamist ja kaablid organiseerimist.
“Vana vallamaja ei olnud selleks otstarbeks ehitatud, vaid kohandatud. Suvel oli seal palav ja talvel külm. Uued ruumid on puhtad, avarad ja töötingimused on kaasaegsed,” rääkis Villard. Rapla vallavalitsuse kasutuses on üldpinda 738 ruutmeetrit ja kontoripinda 535 ruutmeetrit. koliti seitsme aasta pikkuse rendilepingu alusel, millest viiel esimesel aastal on fikseeritud hind. Uutele pindadele kolis vallavalitsuse 41 töötajat. Vallavanem lisas, et ruumide osas on ka väike vakants. Üks suur eelis võrreldes varasema asukohaga on see, et nüüd pääsevad tänu liftile kolmandale korrusele ka ratastoolis inimesed. Vanas asukohas see võimalus puudus.
Palju on küsitud, mis saab vanast vallamajast Viljandi maanteel, mis nüüd tühjaks jääb. Villard ütles, et ajutiselt kolib sinna Naksitrallide lasteaed, kui seal renoveerimistööd pihta hakkavad. See ei juhtu veel käesoleval, vaid alles järgmisel aastal. Juba on lasteaia direktor Marje Krusell käinud vallavalitsusest tühjaks jäänud ruume vaatamas. Nüüd peavad sellele plaanile rohelise tule andma veel terviseamet ja päästeamet.
Villard sõnas, et kui Võsa tänaval asuva Naksitrallide lasteaia renoveerimine lõpeb ja rühmad sinna tagasi kolivad, siis peab selle küsimuse juurde tagasi tulema. Ühe ideena pakkus ta välja, et mõned rühmad võiksid seal ka edaspidi olla. Samuti ütles ta, et vana vallamaja saatuse vastu on huvi tundnud ka ettevõtted. “Eks nad loodavad, et riigi käest saab midagi odavamalt,” sõnas Villard.
Olulise argumendina vallavalitsuse kolimise poolt on kõlanud ka see, et nüüd asuvad kõik kodanikule olulised asutused ühe katuse all. See tähendab, et kui inimesel on vaja külastada mitut asutust korraga, ei pea ta selleks mööda linna ringi sõitma. Just selle argumendi tõi välja Rapla praegune peremees Kalev Kaljuste. Tema lootus, et vallavalitsus just kolib, on üleval olnud tegelikult juba kaua. Kaljuste meenutas, et esimene vallavanema tutvumiskülaskäik oli umbes aasta tagasi. Pärast seda on seal käinud pilku peale viskamas ka ametnikud.
Üheski teises Eesti linnas ei asu vallavalitsus . Rapla on selles osas esimene. “Loodan, et sellest võidavad ennekõike kodanikud. See on igati sobilik, et kodaniku jaoks on ja vallamaja teenused kättesaadavad nüüd ühes kohas,” rääkis Kaljuste. Kõnealuseid kolmanda korruse ruume hoidis Kaljuste teadlikult Rapla vallavalitsuse tarbeks ning seega oli kergendus suur, kui lõpuks volikogu vastava otsuse langetas. Mäletatavasti tuli sama küsimus arutlusele ka Rapla vallavolikogu veebruarikuu istungil ning siis jäi puudu üks toetushääl, et kolimisele heakskiit anda. Heakskiidu sai otsus kolida kuu aega hiljem ehk märtsikuu volikogus. Siis hääletas selle poolt 17 saadikut. Neli saadikut hääletas vastu ja neli jäi erapooletuks.